Saated Sarjad Filmid

Vaadatav 280 päeva

Kopeeri embed

Embed kopeeritud

Kopeeri URL

URL kopeeritud

Merevaade

Merevaade peab Toila sanatooriumi territoriaalvetes maha ennenägematult dramaatilise võistluse. Tuntud kajakimees Andres Kaju veab Merevaate reporteri Kadi Jaanisooga kihla, et jõuab enne üle silmapiiri sõuda, kui Kadi kõrge sanatooriumimaja kõigist ruumidest läbi jookseb. Kihlveo kaotaja peab Toila merepäevadel koorisolistina esitama merelaulu. Reporter Sander Loite uurib, miks rootsi teadlased just Eesti laevameistritelt oma uue ja uhke uurimislaeva tellisid.

Eesti

Osa 13 - Hooaja viimane!

Saatesari "Merevaade" pakub objektiivset pilti meie merel, sadamates ja randades toimuvast: kauba- ja reisijate veost, kalapüügist, loodus- ja merepiiri kaitsest, lõpetades mereliiklusohutusega ja vaba aja veetmisega merel, aga ka teistel veekogudel.

Saatesari "Merevaade" pakub objektiivset pilti meie merel, sadamates ja randades toimuvast: kauba- ja reisijate veost, kalapüügist, loodus- ja merepiiri kaitsest, lõpetades mereliiklusohutusega ja vaba aja veetmisega merel, aga ka teistel veekogudel.

Saatesari "Merevaade" pakub objektiivset pilti meie merel, sadamates ja randades toimuvast: kauba- ja reisijate veost, kalapüügist, loodus- ja merepiiri kaitsest, lõpetades mereliiklusohutusega ja vaba aja veetmisega merel, aga ka teistel veekogudel.

Miks hakkab mees merepäästjaks? Sellele küsimusele otsime vastust Leisi vallast Soela sadamast, kus tegutseb punt entusiastlikke mehi. Parvetame Triigist Sõrusse, et vaadata oma silmaga, mis seisus on viimane Hiiumaal ehitatud purjekas Alar. Merevaade uudistab kõige uuemat jahisadamat Haven Kakumäed.

Kui merepäästjaid leiab Eesti rannikul pea igast sadamast, siis kuidas on lood jõepäästjatega? Merevaate saatejuht Egle Loit toob oma naha turule ja proovib keset Emajõge, kas uppuja päästmine on uppuja enese asi või käib see kõik kuidagi teisiti? Ühtlasi kontrollime Emajõel, kui kergelt pöörleb Kavastu parve veoratas. Saatejuht Kaidor Kahar uurib koos Mereinstituudi teadlastega Tallinna lahel, miks meri tegelikult haiseb? Töövahendiks seade nimega e-nina.

Sellel nädalal proovivad Merevaate merineitsid soomlaste lendavat laeva, millega Tallinna Merepäevadel üks tiir tehakse.

Merevaade seilab naljaga pooleks meditsiinilainel - ravime Värska Sanatooriumis Meister Jaani parmupillihullust. Uurime, kui maalilise merelinnana paistab Tallinn, kui sellele läheneda jahiga mere poolt. Külastame Baltic Workboatsi tehast, et olla tunnistajaks laevaehituse kõige tähtsamale etapile - kiilupanekule. Kellele ja kuhu kiil pandi, vaadake saatest.

Jätkub Merevaate laevareis Eesti suurimatel sisevetel. Tarmo Kõuts uurib Turus soomlaste lipulaevasid. Koos kuulsa üllatuskülalisega katsetame ka maailma kiiremat purjekat.

Merevaade avastab Eestile lähimat päris laevamuuseumi. Selle tarvis sõidab Admiral Tarmo Kõuts Soome Turkusse, et soomlaste lipulaevad üle mõõta. Tallinnat külastab järjest rohkem hobimeresõitjaid. Teeme kaasa tööpäeva Vanasadama kapteniga. Lisaks testime, kui meeleolukas on Eesti kõige romantilisem jõelaevareis Seto Line'i laeva Alfa pardal, mis algab Tartus Karlova sadamast. Kuhu reis viib, näete Merevaatest.

Reisime reisilaev Megastariga ning käime kapten Vahur Sõstraga laevas kohtades kuhu reisija mitte kunagi jalga ei tõsta. Millised merega seotud ametid on ilma merele minemata.

Saatesari "Merevaade" pakub objektiivset pilti meie merel, sadamates ja randades toimuvast: kauba- ja reisijate veost, kalapüügist, loodus- ja merepiiri kaitsest, lõpetades mereliiklusohutusega ja vaba aja veetmisega merel, aga ka teistel veekogudel.

„Merevaade“ alustab uut hooaega põnevate seiklustega koos kapten Tarmo Kõutsiga Soomes Turust ja Rootsist Sigtuna linnast. Läbi suve uuritakse randlaste elu Eesti saartel, käiakse veepiirialadel Narva-Jõesuus ja Peipsi järvel Piirissaarel. Samuti tutvustatakse nii suurte kruiisilaevade kui ka Eesti reisilaevade elu ja telgitaguseid. Uudiseid merelt ja sadamatest toovad vaatajateni Sander Loite ja Andres Kaju, aga uue tiimi-liikmena ka saatejuht Kaidor Kahar.

3. september 2016 - Hooaja viimane!

Saatesari "Merevaade" pakub objektiivset pilti meie merel, sadamates ja randades toimuvast: kauba- ja reisijate veost, kalapüügist, loodus- ja merepiiri kaitsest, lõpetades mereliiklusohutusega ja vaba aja veetmisega merel, aga ka teistel veekogudel.

27. august 2016

Globaalsed kliimamuutused kütavad kirgi nii siin kui sealpool merd. Kuidas on aga lood kliimamuutustega meres endas? Eesti mereinstituudi teadlased uurivad seda teemat õige põhjalikult ja tänane Merevaade võtab ühest vastavast teaduseksperimendist osa.

20. august 2016

Merevaade uurib otse saarlastelt, mis mees oli tegelikult tuntud Saaremaa kirjanik ja lööklaulude meister Albert Uustulnd.

13. august 2016

Eesti suurim sadam - Tallinna Uussadam, ehk Muuga sadam saab tänavu 30 aastaseks. Merevaade uurib, mis on sel läbi aegade riiklikult tähtsal transpordisõlmel kolme aastakümne jooksul muutunud, mis aga samaks jäänud.

Merevaade uurib Merepäevi külastanud uhkete aluste omanikelt, et kui nende laev oleks laul, siis milline.

Reporter Sander teeb kaasa kalaretke rannakalur Veikoga. Kalasaagi viime Kaberneeme restorani OKO peakokk Joonasele, kes sellest roa valmistab. Reporter Andres Kaju läheb uudistama miks on Tallinna Sadama ala üles kaevatud ja milliseks kujuneb Tallinna Vanasadama ala lähi tulevikus.

Mis juhtub, kui Tallinna saabub korraga 10000 kruiisituristi? Merevaade käärib käised üles ja aitab sadamas suuri kruiisilaevu vastu võtta. Uurime ka Eesti ühe vanima merepere - Meriküllide sugupuud.

Veematkamine on üha enam populaarsust võitmas. Reporter Andres Kaju viib läbi põneva merematka Tilgu sadamast Vääna Jõesuu randa. Reporter Kadi Jaanisoo seisab Sillamäe sadamas sajatonnise tankeri kõrval ja saab teada ootamatu tõdemuse. Nii suuri laevu saabub sadamasse tänu Stalinile, kes kirjutas 1949. aastal alla ühele eriti salajasele dokumendile - saame osa Sillamäe merepäevadest.

Suveharja Merevaade seilab päikeselistel lainetel. Külastame Läänemere südames Visbi saarel pesitsevaid eestlasi, teeme kaasa Tallinna lahe eksklusiivseimate aluste kesklinna sadamasse lootsimise ning uurime, kuidas edeneb ühe suurima Eesti lipu all sõitma hakkava reisilaeva ehitus.

Kõigi aegade esimene maa- ja mere meistrivõistlus, kus jalgratturid võistlevad purjetajate vastu. Võistluspaigaks merelinn Tallinn, võistlejatena registreeritud olümpiahõbe ja olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste ning maailmaklassi maastikurattur Sigvard Kukk. Kes võidab, kes aga kaotajana täisvarustuses vette peab hüppama - vaadake saatest!

Merevaade peab Toila sanatooriumi territoriaalvetes maha ennenägematult dramaatilise võistluse. Tuntud kajakimees Andres Kaju veab Merevaate reporteri Kadi Jaanisooga kihla, et jõuab enne üle silmapiiri sõuda, kui Kadi kõrge sanatooriumimaja kõigist ruumidest läbi jookseb. Kihlveo kaotaja peab Toila merepäevadel koorisolistina esitama merelaulu. Reporter Sander Loite uurib, miks rootsi teadlased just Eesti laevameistritelt oma uue ja uhke uurimislaeva tellisid.

Nädal enne suvepealinna välja kuulutamist saame teada, millised viis olulist legendi tegid Pärnust Pärnu linna. Saatejuhid Kadi Jaanisoo ja Lii Soots.

Tänases saates näeme, millise ametimeheta laev sadamast väljuda ei või. Saatejuht Sander Loite proovib omal nahal Tallinki kruiisilaev Romantika laevaameteid. Uurime, kui keeruline on karide poolest kuulsal laevateel Väinameres veesõidukeid lootsida ning kuulutame vaatajate vahel välja kauneima merefoto konkursi - tuntud fotograaf Sven Tupits jagab nõuandeid, kuidas merd pildistada.

Merevaade alustab mereaastal üllatava avastusega Läänemerest. Oleme teadlastega ekpeditsioonil, kas tõesti toovad tuukrid merepõhjast pinnale korallid!? Uurime Rootsis põhjamaade mereajaloo sümbolit Vasa laeva, mis kunagi ei sildunudki. Ja lõpetuseks Keila-Joa loss - kas aken merele?

6. september 2015

Viimases Merevaate saates külastame Eesti looderanniku erinevaid sadamaid ning võtame osa Nõva vallas Perakülas toimuvast "Lesta festivalist".

30. august 2015

Kui kaugel on Tallinna Sadama uute parvaevade „Tõll“, „Piret“, „Leiger“ ja „Tiiu“ ehitus. Saame teada kui keerukas ja mahukas protsess on see Eesti laevaehitajatele. Reporter Andres Karu õpetab tegema ehtsat Saaremaist angerjasuppi.

23. august 2015

Reporter Andres Karu võtab ette kajakimatka Tallinna lahele. Seikluspäev kajakiga on täis ootamatusi. Mereakadeemias on valminud uued õppelaborid.

16. august 2015

Kui vanasti olid laevad puust siis nüüd rauast. Saame teada kuidas ehitatakse tänäpäeval laevu ja kus saab Eestis laevaehitajaks õppida. Külastame Baltic Workboatsi laevatehast Nasval, uurime laevaehituse ametimeeste tööulesandeid ja laevade valmimisetappe. Jälgime laevaliikluse korraldamist Tallinna Sadama dispetšeri sillalt.

Merevaated on seekord Suurupi tuletornidest. Reporter Karu saabub Suurupisse meresüstaga ja saab teada tuletornide väga väärikast ja põnevast ajaloost. Saame teada merel navigeerimisest ja kas, miks tuletornid on tänäpäeva innovaatilises maailmas vajalikud.

Merevaade võtab ette kalastusretke üle lahe, et Soome saarestikus kala püüda. Püügi- ja abivahendid on põhjalikult valitud. Kas ka kalaõnn naeratab? Vetikate kasvatamisest on Eestis räägitud juba mõnda aega, kuid päris suure hooga pole see siiski veel käima läinud. Tartu Ülikooli Mereinstituudi merebioloogid aitavad tulevasi vetikakasvatajaid, kogudes meie merealade kvaliteedi kohta infot ja viies läbi vetikataimede kasvatuskatseid.

Juba kaheksandat aastat kulmineerub Tallinna suvi ühele õigele merelinnale kohase suure merefestivaliga. Tallinna Merepäevi külastas üle-eelmisel suvel rekordiliselt 160 000 külastajat. See number näitab, et Merepäevade menu on võrreldav isegi Eesti rahva suursündmuse - laulupeoga. Mida põnevat toimus Tallinna Merepäevadel sel aastal ja mida võib oodata järgmisel suvel, selleks käisime ise kohal ja uurisime järgi.

Tähistame Tallinn-Helsingi reisilaevaliini 50ndat juubelit. Sõidame liinilaevaga üle Soome lahe, kuid see pole tavaline reis. Teeme ülevaate Soome-suunalise reisimise ajaloost, kuulame reisijate, kaptenite ja tuntud muusikute jutte Helsingi-Tallinna liinilt, sest neil kõigil on rääkida oma lugu. Kes nad on ja mis neile meenub?

Külastame Naissaart kuunariga Katariina ja ajame merejuttu kapten Herkki Haldrega. Naissaarel võõrustab meid Tõnu Kaljuste, kes valmistab ette suvist Nargen festivali. Lõpetuseks teeme veepolitseiga reidi Tallinna lahel.

Saaremaal on palju paadiehitajaid. Oleme uudistamas, millised paadid valmivad Alunaudis. Saare põhjarannikul uuenenud Soela sadamas kohtume Saaremaa vabatahtlike merepäästjatega, kellega teeme kiirretke Hiiumaale Sõru sadamasse hiidlastest merepäästjatele külla.

Roheline Jõemaa on Eesti jõgederohkeim piirkond, kuhu leiavad tee Pärnu jõestiku jõed. Ajalooliselt on piirkond tihedalt seotud mereliste tegevustega alates muinasajast. Kogume teadmisi Särgahaua õppekeskusest, seikleme mööda jõgesid kanuuga Paikuse muinaskülas Toril ja jõuame päeva lõpuks Kõveri puhkekeskusesse.

Tänases saates ronime kaameraga läbi aegade kõige suuremale ja uuemale kruiisilaevale, mis meie sadamaid külastanud. Lisaks vaatame, kas soolopurjetaja Jaanus Tamme ettevalmistus ja võidusõit Itaalia regatil Genovas kulgeb viperusteta.

Oleme Hiiumaal ja uurime kohalike seas palju kõneainet tekitanud avamere-tuulepargi projekti ja külastame Kõpu tuletorni perenaist. Lisaks teeme ringkäigu uhiuuel Vormsi praamil nimega Ormsö.

Merevaade alustab hooaega Itaalias. Genova on Kristoffer Kolumbuse sünnilinn-just siin teeb ettevalmistusi avamerepurjetaja Jaanus Tamme algavaks purjetamishooajaks ja esimeseks viiepäevaseks võistluseks. Oleme kutsutud Prangli saarele talgutele ja uurime, mida uut teostab turismihooajaks Prangli saare selts.

31. august 2014

Uurime ümber maakera purjetanud jahi Lennuki kaptenilt Meelis Saarlaiult kuidas toimivad väikesadamad Eestis ja mujal maailmas. Mida annab kodumaal parandada sadamate ja väikelaeva liikluse vallas. Käime merel nii jahi kui kiirkaatriga.

24. august 2014

Uurime, kas väikelaevaliiklus on Eesti vetes elavnenud ja kas sadamate areng on veeliiklusele kaasa aidanud.

17. august 2014

Saarlased on juba ammustest aegadest olnud rublid laevaehitajad. Tänapäeval saab Saaremaal ka laevameistriks õppida. Viime tellitud valmis laeva Nasvalt Riiga.

10. august 2014

Saame teada, kui populaarne on mereharidus ja kas peaks eestlasi harima merenduse ja kalanduse vallas üldisemalt.

Teadlased uurivad aastaringselt Läänemerd, saame teada miks seda tehakse. Käime Pakri poolsaarel Paldiski Lõunasadamas.

Muhu regatt on igaaastane jahivõistlus. Mis juhtub seekord? Võtame osa ka paadirallist.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. 2014 on Soome lahe aasta. Oleme Helsingis ja uurime kuidas kulgeb sealne mereäärne elu.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Võtame ette mereretke Vergi sadamast Vaindloo saarele, mis on kõige idapoolsem Eesti saar.

Teeme kaasa Tallinki kruiisi Stockholmi, kus tutvume laeva köögipoole ja telgitagustega. Ees ootab palju põnevust ja üllatusi.

Merevaade teeb ülevaate Hiidlaste tegemistest - läheme imetlema nende uut Kärdla sadamat, püüame tuulekala ja otsime seiklusi.

Eesti veepiiri kogupikkuseks loetakse 3800 kilomeetrit. Kaguveepiir on saanud uue hingamise Räpina sadama näol ja kus elatusallikateks on vesi, kala, sibul, ravimuda. Kas SetoLine on Vikingline tütarfirma ja kuidas aitab SetoLine Peipsi reisiliiklusele kaasa?

Kes või mis on loots? Milliseid mereameteid saab õppida Mereakadeemias? Kas laevajuhtimise stimulaatori keskuses jääb merehaigeks?

Sepo ja Lii alustavad hooaega merel süstamatkaga Jägala jõelt Rammu saarele. Seiklusrohke puhkamisvõimalustega Jõelähtme kant üllatab põnevate saarte ja poolsaartega. Kus asub teadaolev vanim Euroopa põhjapoolseim sadam ja mis tähendab Koljunuki?

8. september 2013

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

1. september 2013

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

25. august 2013

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

18. august 2013

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

11. august 2013

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Saatesarjas heidame pilgu merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.

Seekord oleme Hiiumaal. Uurime, kuidas sadamatel läheb? Kas kala ka saab?

Uudistame sadama töökorraldust Sillamäe sadamas. Lootsid tagavad laevade turvalise saabumise sadamatesse. Kuidas elab rannarahvas Võrtsjärve ääres ja Saaremaal?

Külastame 50. juubelil jäämurdjat "Tarmo", ning teeme ülevaate jäämurdmisest Eestis. Avame purjetamishooaja jahtide vettelaskmisega, uudistame Tallinna sadamas luksuslikku kruiisilaeva Costa Luminosa.

Lennart Meri on öelnud: "Ükski rahvas ei ole väike, kui tal on väljapääs merele." Oleme siin, Läänemere ääres elanud aastatuhandeid ja see on määranud eestlaste eluviisi, harjumused ja kombed. Meri on siit viinud ja toonud - nii rõõmu ja rikkust kui ka häda ja viletsust. Eestil on ligemale 3800 kilomeetrit rannajoont. Kas me kujutaksime ette oma ajalugu ja kultuuri ilma sadamate ja mereta?

Portaali www.duoplay.ee kasutustingimused

1. Üldsätted

1.1 Postimees Grupp AS, registrikood 10184643, aadress Tartu mnt 80, Tallinn, Eesti (edaspidi Postimees) vahendab Duo Media Networks OÜ telekanaleid ja haldab portaali www.duoplay.ee (edaspidi Portaal või Duoplay), mille vahendusel on Portaali kasutajatel võimalik vaadata ja järelvaadata Duo Media Networks OÜ-le või kolmandatele osapooltele kuuluvat ja pakutavat teleprogrammi ja audiovisuaalset sisu.

1.2 Kasutustingimused kehtivad kõikidele Portaali kasutajatele (edaspidi Kasutaja). Portaali kasutamisega ja/või kasutustingimustega nõustumisel muutuvad tingimused Kasutaja ja Postimees Grupp AS vahel sõlmitud siduvaks lepinguks, mis reguleerib Kasutaja poolt Portaali kasutamist (edaspidi Kasutustingimused).

1.3 Portaal võimaldab vastavalt saate tootjaga sõlmitud lepingule Kasutajal Duo Media Networks OÜ-le kuuluvat ja Postimees Grupp AS-i poolt vahendatud teleprogrammi ja audiovisuaalset sisu tarbida.

1.4 Postimees Grupp AS jätab endale õiguse Kasutustingimusi igal ajal muuta ja muudatused jõustuvad nende avaldamisega Portaalis.

1.5 Kasutaja saab aru, et Portaali kasutamisega ja/või Kasutajatingimustega nõustumisel, edastab Postimees Grupp AS Kasutajale digitaalsisu Kasutaja nõusolekul ning seetõttu puudub tal õigus tellitud Teenusest taganeda vastavalt tarbija taganemisõiguse eriregulatsioonile.

2. Teenuse sisu

2.1 Portaal võimaldab vastavalt saate tootjaga sõlmitud lepingule Kasutajal Duo Media Networks OÜ-le kuuluvat ja Postimees Grupp AS-i poolt vahendatud teleprogrammi ja audiovisuaalset sisu tarbida.

2.2 Teenus ei ole Kasutaja jaoks tasuline.

2.3 Postimees Grupp AS jätab endale õiguse Portaalis pakutava sisu valikut igal ajal muuta, kusjuures puudub kohustus Kasutajat sellest teavitada.

3. Teenuse kasutamise tingimused

3.1 Kasutustingimustega nõustumisel antakse Kasutajale Portaali kasutamiseks piiratud lihtlitsents käesolevas Lepingus kirjeldatud alustel. Kasutaja mõistab ja nõustub, et Portaal ja selle opereerimisõigus kuulub Postimees Grupp AS-ile ning Portaalis kättesaadavaks tehtav sisu kuulub Duo Media Networks OÜ-le või tema koostööpartneritele. Kasutaja nõustub, et Portaali kasutamine ei anna talle omandiõigust mis tahes Portaali sisu suhtes. Kasutaja mõistab täielikult, et Portaalis kättesaadavaks tehtud meediasisu võib Kasutaja kasutada üksnes isiklikul eesmärgil vastavalt Kasutajatingimustele.

3.2 Portaali teenuste kasutamiseks ei pea Kasutaja looma Portaalis kasutajakontot.

4. Kasutaja õigused ja kohustused

4.1 Kasutaja on kohustatud:

4.1.1 Järgima Portaali kasutamisel käesolevast lepingust tulenevaid tingimusi;

4.2 Kasutajal on keelatud:

4.2.1 Kasutada Portaali pettuseks, litsenseeritud audivisuaalse materjali kopeerimiseks ja/või levitamiseks või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil;

4.2.2 Keelitada teisi tegema mis tahes ebaseaduslikke tegusid või neis osalema;

4.2.3 Ahistada, kuritarvitada, solvata, kahjustada laimata, teotada, halvustada, ähvardada või diskrimineerida soo, seksuaalse sättumuse, religiooni, etnilise kuuluvuse, rassi, vanuse, rahvusliku päritolu või puude alusel;

4.2.4 Kasutada Portaali ebasündsal või ebamoraalsel eesmärgil;

4.2.5 Üles laadida või edastada viiruseid või mis tahes muud tüüpi pahavara, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis mõjutab Portaali funktsionaalsust või toimimist.

5. Vastutus ja kahju hüvitamine

5.1 Portaaliga seoses või selle kaudu kättesaadavaks tehtud sisu, teenus või funktsioonid pakutakse põhimõttel „nagu on“ ja „nagu saadaval“, ilma mis tahes otse või kaudselt väljendatud tagatisteta. Postimees Grupp AS ütleb lahti kõigist garantiidest niivõrd, kuivõrd see on kohaldatava õiguse alusel võimalik.

5.2 Postimees Grupp AS ei taga ega garanteeri, et Portaal ühildub mis tahes teie poolt kasutatava riist- ja tarkvaraga, on alati kättesaadav või mõnel konkreetsel ajahetkel kättesaadav, toimib igal ajal katkestusteta, on turvaline või vaba vigadest, vastab teie mistahes vajadustele või on vaba viirustest, häiretest, kaitstud häkkimiste ja muu turvalisust vähendava sissetungimise eest.

5.3 Postimees Grupp AS ei vastuta muu hulgas, ent mitte üksnes, järgmiste asjaolude eest:

5.3.1 Portaali või seal pakutava teenuse mis tahes katkestus, seiskumine, peatumine või muu kättesaamatus;

5.3.2 Mis tahes programmivead, viirused, Trooja hobused jms, mida keegi võib Portaalile või seal pakutavale teenusele või nende kaudu edastada;

5.3.3 Mis tahes sisu või andmete kustutamine või võimatus sisu või andmeid salvestada;

5.3.5 Portaali poole pöördumiseks kasutatavate tehniliste vahendite ühildamatus.

5.4 Postimees Grupp AS ei vastuta ühegi rikkumise eest, mille te olete kolmandate isikute suhtes toime pannud, sh intellektuaalomandiõiguste rikkumise eest.

5.5 Kasutaja nõustub hüvitama Postimees Grupp AS-ile kõik kulud, kahju, nõuded ja kulutused (sh õigusabikulud), mis tulenevad otseselt või kaudselt Kasutustingimuste või mis tahes kohaldatava õigusakti sätete rikkumisest.

6. Tähtaeg ja lõppemine

6.1 Kasutajatingimustega nõustumine on sõlmitud tähtajatult.

7. Muud tingimused

7.1 Kui mõni Kasutustingimuste säte muutub kehtetuks seoses seaduste muutumisega, jäävad kasutustingimuste ülejäänud sätted muutumatult kehtima.

7.2 Kasutustingimuste osas kehtib Eesti Vabariigi õigus. Teenuse kasutamisel tekkinud vaidlused lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamisel Harju Maakohtus.