Roaldi nädal

Roald Johannson tõmbab "Roaldi nädala" otsad lõplikult kokku, sest aeg on uuteks väljakutseteks. Hooaja viimases saates teeb ta inventuuri kogu sarjale - mis oli kolme aasta jooksul kõige põnevam, pöörasem ja südamlikum; mis meelt lahutas, mis nukraks tegi?

Pärast kevadisi parlamendivalimisi selgus, et mõni pealinna inimene ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks valinud EKRE-t. Kes need valijad siis on ja mida nad elust arvavad? Roald Johannson teeb tiiru valmisringkonnas, kus EKRE teistel erakondadel selja prügiseks tegi.

Kui palju töökust, andekust või hoopis õnne on tarvis, et jõuda omal alal maailma tippu? Sel nädalal jälgib Roald Johannson, kuidas elab üks läbi aegade edukamaid Eesti sportlasi, jalgpallur Ragnar Klavan, kelle võitlustanner asub praegu Itaalias, Sardiinia saarel.

Kunagise Tallinna linnapea ütlemine, et Eestis saab järjele ainult pealinna kolides, on jätnud aastateks negatiivse pitseri kõigele, mis jääb Tallinnast väljapoole. Kuidas elatakse praegu Eestimaa ääremaadel? Kas kuuldused sealse elu väljasuremisest on liialdus või vastab tõele? Roald Johannson teeb kevadise tiiru Eestimaa kõige kaugemates külades.

Viimastel aastakümnetel on söömishäiretest saanud levinuim noorte naiste vaimse tervise häire. See on teema, mida ümbritseb sageli vääritimõistmine ja valehäbi. Ometi on söömishäire tõsine haigus, mis võib lõppeda ränkade tervisekahjustuste ja isegi surmaga. Roald Johannsoni avameelne reportaaž naistega, kes on toitumishäirega pidanud pikka ja rasket võitlust.

Aasta-aastalt kasvab Eestis perede hulk, kus otsustatakse oma lapsi mitte kooli saata, vaid õpetada neid kodus ise. Kas see on radikaalne protest riikliku koolisüsteemi vastu või kõrgemal tasemel vastutus oma lapse ja tema hariduse eest? Miks vanemad seda teevad ja kuidas kodune õpe täpselt toimib - Roald Johannson uurib järgi.

Mormoone ehk Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid ümbritsevad salapära ja spekulatsioonid. Mida see Ameerikast alguse saanud usuvool endast kujutab? Millised on nende põhimõtted ja eluviis? Roald Johannson püüab selgust saada ja teeb tutvust Eestis elavate mormoonidega.

Mis saab siis, kui su oma lihane laps ei lähe enam kooli, šokeerib kõiki oma pätitempudega või sirutab käe uimastite järele? Kas lukustada ta seitsme luku ja riivi taha või lüüa käega ja loota, et elu kõik paika paneb? Või on siiski veel mõni muu võimalus, kuidas kõveriti kasvanud noort inimest ellu tagasi aidata? Roald Johannsoni mõtlemapanev reprortaaž noorte õiguserikkujatega.

Nõukogude korra viljastavates tingimustes hävitati talud ja külvati kogu Eestimaa üle väikeste kortermajadega kolhoosnike jaoks. Milline elu keeb nendes majades aga tänapäeval? Roald Johannsoni värvikas reportaaž kunagiste kolhoosimajade praeguste elanikega.

Eestis kaob igal aastal kümneid inimesi. Kui läheb hästi, ilmuvad nad ise välja, halvemal juhul aga leitakse surnult, kuid paljude kadunute puhul jääbki saladus püsima. Taasiseseisvunud Eestis on teadmata kadunuks jäänud ligi pool tuhat isikut, keda lähedased ka aastate möödudes püüavad leida. Roald Johannsoni mõtlemapanev reportaaž inimestest, kelle lähedane on jäänud teadmata kadunuks.

Hinnanguliselt põeb Eestis umbes 100 000 inimest mõnd haruldast haigust, mille diagnoosimine on aeganõudev, ravi sageli võimatu ning elu sellega ääretult keeruline. Roald Johannsoni silmi avav reportaaž inimesega, kes haruldaste, kuid väga ränkade haiguste kiuste elavad igati täisväärtuslikku elu.

Eestlased on sageli lausa harjunud Eesti elu üle vinguma. Ometi on paljude välismaalaste jaoks meie riik muutunud ihaldusväärseks sihtkohaks, kuhu tööle ja elama tulla. Kes ja miks meile tulevad? Roald Johannson läheb sisserändajatele külla ja uurib, miks Eesti nende jaoks nii ahvatlev oli, et teisest maailma otsast siia kolida.

Kes arvab, et kool algab esimesel septembril, eksib. Tallinna eliitkoolides on koolikatsed esimesse klassi astujatele juba keset talve ja ühele kohale kandideerib lausa kümme ja enamgi last. Roald Johannson jälgib seda rallit ja uurib, kuidas lapsi katseteks ette valmistatakse ja miks lapsevanematele teatud koolid ometi nii ihaldusväärsed on.

Roald Johannson on tagasi, taas küünarnukkideni Eesti elu taignas. Eesti poliitmaastikul sebivad lisaks tuntud tegijatele veel toimekalt ringi tõelised mässajad - üksikkandidaadid. Nad ei kuulu erakondadesse, vaid kandideerivad Riigikogu valimistel uhkes üksinduses. Kuidas nad oma valmimiskampaania teevad ja mida loodavad Riigikogus ära teha? Roald Johannsoni tõeliselt värvikas reportaaž poliitiliste isemõtlejatega.

Meie seas on inimesi, kes pole elult seda parimat kaarti välja tõmmanud, vaid pingutavad pidevalt, et hing sees ja nina veel peal hoida. Roald Johannson läheb külla inimestele, kelle jõulud ei möödu hubaselt oma kodus, vaid olude sunnil kuuris. Silmiavav jõulureportaaž, kus aga täielikult puuduvad jõuluimed.

Tänapäeva meditsiin aitab elule ka need väikesed beebid, kes sünnivad siia ilma liiga vara. Roald Johannsoni südamlik reportaaž sellest, kuidas saavad olukorraga hakkama enneaegsete laste vanemad, kui lapse sünd toob lisaks rõõmule esialgu vähemalt sama palju ka muret?

Ajad, mil naise elu sisuks oli askeldada ainult köögi, kiriku ja kätki vahet, on ammu möödas. Mõned naised aga astuvad veel sammu edasi ja sisenevad mängumaale, mis on põliselt kuulunud meestele ehk siis militaarvaldkonda. Kuidas õrnem sugu seal hakkama saab? Roald Johannsoni põnev reportaaž naistega, kes on vahetanud lillelised kleidid mundri vastu.

Eestis on hulk inimesi, kes on südamepõhjani lummatud India filmide maagiast. See armastus on mõjutanud kogu nende elu, muutes argipäeva värvilisemaks. Roald Johannsoni lustlik reportaaž India filmikunsti austajatest on tõeline vitamiinilaks porises sügises.

Kuniks Tallinnast Helsingisse mööda tunnelit ei saa, valitseb Soome vahel laevaliiklus ja mereromantika. Roald Johannson teeb meeleoluka reportaaži reedestel reisilaevadel, mis veavad nii lõbujanuseid turiste kui väsinud tööinimesi - see on ühtaegu põnev, lustlik ja ka pöörane maailm.

Kasvaja on tõusmas varajase surma põhjuseks number üks. Kuidas aga elada edasi karmi diagnoosiga, kui lootust paraneda ei ole? Roald Johannsoni karm ja mõtlemapanev reportaaž elust kasvajaga.

Kuidas Eesti inimene tänapäeval paari heidab ja pulmi peab? Roald Johannson siseneb kontvõõrana kahele pulmapeole ja teeb meeleoluka reportaaži moodsamatest pulmakommetest.

Kuidas pätti karistada ja ümber kasvatada? Alati ei ole parim lahendus ta vangitorni pista või kogu raha trahvideks ära võtta, vaid ta hoopis tööle panna. Roald Johannsoni värvikas reportaazh seadusega pahuksisse läinud inimestest ja sellest, kuidas nad ühiskondlikult kasuliku tööga oma patte lunastavad.

Roald Johannson veedab nädala vaikuse- ja meditatsioonilaagris, kuhu tulid kümned inimesed üle maailma, et üheskoos mediteerida ja vait olla. Kas meditatsioon on salajane arstim kõigi hädade vastu, et elu paremini sujuma panna, vähem vihastada ja tööl tõhusam olla? Need, kes iga päev mediteerivad, igatahes usuvad seda ja Roald proovib oma nahal järele.

Sel nädalal uurib Roald Johannson, kuidas läheb neil Eestimaa poegadel ja tütardel, kes kunagi otsustasid välismaale elama minna, kuid on nüüd siiski tagasi pöördunud. Kui keeruline on taas kohaneda ja oma elu siin uuesti alustada? Kas Eesti üldse ootas neid tagasi ning kas nad tegid õige otsuse?

Jehoova tunnistajate suhtes on tavalisel inimesel hulgaliselt eelarvamusi. Nad ei tähista jõule ega sünnipäeva, täielik tabu on vereülekanne ning nende kuulutustöö tänavatel ja uste taga tekitab sageli võõristust. Roald Johannson jätab aga kõik eelarvamused sinnapaika ja saab Eesti Jehoova tunnistajatega silmast silma tuttavaks.

Unine Lõuna-Eesti väikelinn Antsla muutub igal aastal augusti alguses pööraseks peo- ja laadapealinnaks. Miks tänapäeva kaubakülluse ajastul voorivad Antslasse kokku sajad kaupmehed ja kümned tuhanded kunded? Roald Johannsoni rahvalik ja lõbus reportaazh uurib, miks inimesed Hauka laata armastavad.

Tallinna rannad on nagu imedemaa, kus tegevus algab juba esimese soojendava päikesekiirega. Siin saavad kokku erinevad maailmad ja sagib ringi kooslus, mis pakuks huvi isegi antropoloogile. Roald Johannson teeb tujuküllase ringkäigu ja uurib pealinna rannakultuuri.

Juba mitu aastat on Eesti inimesed haaratud usust poolvääriskividesse. Küll arvatakse neid ravivat tõbesid ja suunavat saatust. Kuidas kivid seda teevad ja kes ning miks kivipalavikku nakatuvad - Roald Johannson uurib järgi.

Kui tavaliselt räägitakse emaks olemise juurde rõõmust ja murest, siis mitmikute puhul on need asjad mitmekordsed. Roald Johannson teeb meeleoluka emadepäevale pühendatud reportaaži mitmikute peredes. Kuidas peavad vastu emad-isad ja kuidas näeb välja igapäevane elu mitmiklastega?

Miks pole Eestis metsad aiaga piiratud nagu pargid? Kuidas saab piim kile sisse? Need on küsimused, millega vaevavad pead Eestisse õppima tulnud vahetusõpilased. Eestlased ikka ihalevad mujale ja kiruvad meie kliimat, asfaltiauke ja valitsust. Aga imede-ime: paljud välismaalased peavad Eestit ülimalt eksootiliseks ja ihaldusväärseks paigaks, mida tundma õppida. Roald Johannson saab tuttavaks vahetusõpilastega, et küsida, kuidas nad siin hakkama saavad ja mida nad arvavad meist, eestlastest.

Aeg, kui psüühiliste erivajadustega inimesed pandi ilmarahva eest peitu suurtesse hooldusasutustesse, hakkab mööda saama. Roald Johannson uurib, kuidas kulgeb reform, mille tulemusena paigutatakse seni ühiselamutüüpi, suurtes hoonetes elavad haiged väiksematesse ja kodusematesse elupaikadesse. Kas haiged ise ja ka niinimetatud tavalised inimesed on selleks valmis?

Pood pannakse kinni, koolid ka, mets raiutakse maha, mehed on joodikud - küll seda häda ja viletsust, mis maa elades tabab, oskab igaüks ette lugeda. Ometi on hulk inimesi, kes ei hooli raskustest ja kolivad linnast maale elama. Miks nad seda teevad? Kas on nad eluvõõrad romantikud või tõeliselt kange uus maa sool? Roald Johannson teeb ringkäigu inimeste juures, kes on oma elule uue hoo ja mõtte leidnud just maale kolides.

Sel nädalal kohtub Roald Johannson kulturistidega. Kuid mitte nendega, kes jõusaalis torsot üles pumpavad, vaid meeste ja naistega, kes treenivad kõige tähtsamat - aju. Hasartne mälumängurlus on Eestis tõeline epideemia ja Roald uurib miks ometi?

Kuidas elavad Eestimaal nunnad ja mungad? Ilmselt on paljudele üllatus, et meil neid üldse leidub. Roald Johannson otsib nad üles ja uurib, milline elu käib erinevate kloostrite müüride vahel.

Sel nädalal sukeldume pea ees ... porolooni! Kes on need kummalised tegelased, keda kohtame laste sünnipäevadel, kõiksugu promoüritustel ja muudeski kohtades? Kes on need inimesed, kes nendes poroloon-kostüümises tegelikult higistavad? Jah, ka see on töö – ja sugugi mitte kerge. See on kohati lausa hüsteeriliselt lõbus sissevaade ühe kõige veidrama ameti telgitagustesse.

Depressioon on haigus, mis võib inimese tööst ja elust täielikult välja arvata, kui õigel ajal abi ei otsita. Arvatakse, et Eestis on umbes 70 000 depressioonis inimest, kellest paljud kunagi abi ei saa, sest ei oska seda lihtsalt kuskilt otsida. Saates räägivad oma loo inimesed, kes on põdenud rasket depressiooni, võidelnud enesetapumõtetega ja sellest kõigest siiski elusalt välja tulnud.

Roald Johannson läheb külla tublidele Lõuna-Eesti naistele, kelle mehed töötavad nädalast nädalasse Soomes ja kogu kodune elu on naiste õlul. Kuidas nad hakkama saavad ja millisena oma tulevikku ette kujutavad – olukorras, kus Eestis normaalset palka ei maksta, kodu tahab aga üles ehitamist? Mõtlemapanev reportaaž Eesti reaalsusest nüüd ja praegu.

Kas tavaline inimene üldse kujutab ette, milline on vaimuliku elu? Ja kes on need inimesed, kes tänapäeval pühapäeviti kirikus käivad? Roald käib töövarjuna kaasas mitmel kirikuõpetajal. Avardav jõulueelne reportaaž mööda Eestimaa kirikuid.

Tühi kott ei seisa püsti – see on juba vana tõde. Erinevaid toitumisviise on maailmas aga mustmiljon, üks neist on veganlus. Kui inimene on juba aegade algusest liha söönud, siis miks on osa meist otsustanud sellest sootuks loobuda? Selle nädala veedab Roald Johannson veganite kodudes ja köökides ning küsib, kas ja kuidas vältida kõiki loomseid saadusi ja mille nimel seda tehakse?

Kes on need inimesed, kes otsivad raadiosaate kaudu endale naist või meest? Miks nad seda teevad ja kas see ka üldse õnnestub? Roald Johannson tutvub sel nädalal südikate Eesti inimestega, kes ei lepi üksildusega, vaid haaravad härjal sarvist. Lõbus reportaaž, kuidas leida endale kaaslane ja kohustuslik vaatamine kõigile vallalistele!

Räägitakse, et õppida pole kunagi hilja, näiteks on Tanel Padargi saanud keskkooli diplomi kätte alles kolmekümnendates. Vahel võib tagasi koolipinki minek olla lausa hädavajalik, teinekord peituvad seal taga täitumata soovid ja unistused. Selle nädala jooksul läheb Roald Johannson tagasi koolipinki ja küsib, miks võtavad inimesed katkijäänud koolitee uuesti jalge alla ning milliseid ohvreid see muu elu kõrvalt nõuab.

Mõnes peres on puhkusereisid, uhiuus auto ja piisavad säästud reaalsus, teises vaid helesinine unistus. Statistikaameti viimastel andmetel elab suhtelises vaesuses iga viies Eesti elanik. Kuidas tulevad eluga toime need, kes peavad kuust kuusse välja vedama piskuga ja millist raamatupidamise meistriklassi see nõuab, seda Roald Johannson sel nädalal uuribki.

Vahel tundub, et igaüks oskab ennast ise ravida ja on kõikse targem arst. Ometi on haiglate erakorralise meditsiini osakonnad pea lakkamatult inimestest tulvil ja patsientide arv üha kasvab. Kiirabiarstid töötavad ennastsalgavalt inimvõimete piiril ja pidevas läbipõlemisohus. Emotsiooniderohke reportaaž sellest, mis toimub erakorralise meditsiini osakonna uste taga.

Öeldakse, et joodikut parandab ainult haud. Ometi leidub ka lootusetute kärakapanijate seas neid, kes sellega nõus pole ja võitlevad end viinakuradi küünte vahelt vabaks. Milline on see põrgupõhi, kust alkohoolikud ennast ellu tagasi rebivad ja millised on nende lahingud? Roald Johannsoni inspireeriv reportaaž inimestega, kes on võitluses alkoholiga võitjaks tulnud.

Vaatamata sellele, et paljudel meist on kombeks ametikohti vahetada nagu sokke, leidub siiski ka neid, kes on ühel ja samal tööpostil vastu pidanud kakskümmend, kolmkümmend või koguni nelikümmend aastat. Putukatõrjuja, kelner, raamatukogutöötaja ja administraator – nemad on seekordsed saatekangelased. Selle nädala jooksul uurib Roald Johannson, mis vägi inimesi ühe ja sama töö küljes kinni hoiab ja kas pärast pikki aastaid on toss korstnas või jagub vunki veel kauaks-kauaks.

Eesti film elab oma parimaid aegu ning just sel aastal on töös rekordiline arv uhiuusi kodumaiseid linateoseid. Filmivõtted toimuvad ühtaegu nii Põlvamaal Karilatsi külas, Tallinnas Stroomi rannas kui Läti piiri ääres Mõniste vallas. Selle nädala jooksul nuusutab Roald Johannson maagilise filmimaailma kulissidetagust ning avastab, kuidas küpsevad Eesti kino kõige värskemad tähtteosed.

Jaak Joala laulud hoiavad tema austajaid jätkuvalt kütkeis. Roald Johannson kohtub paljude fännidega, kelle ükski päev ei möödu Jaagu lauludeta ja kes koguvad isegi temaga seotud asju. Fännid püüavad leida vastust küsimusele, mis teeb Joala nende jaoks nii lummavaks. Südamlik saade kolm aastat tagasi – 25. septembril 2014 – lahkunud armastatud lauljast läbi tema austajate pilgu.

Kus pulbitsevad meie kodumaa kõige ägedamad peod ja pralled? Muidugi Lõuna-Eestis! Roald Johannson jätab selja taha pealinna peened lounge'd ja otsib üles legendaarsed külakõrtsid ja peopaigad. Hoogne ralli läbi nädalavahetuse ööelu viib vaataja kokku elukogenud baarmenide ja peomuusikute ning muidugi värvikate pidulistega.

Lisaks kutselistele päästjatele seisavad meie inimeste turvalisuse eest ka elanikud ise. Olukorras, kus päästeamet vajab kümnendiga ligi 150 miljonit eurot lisaraha ning õhus on küsimus, kas osa kutselisi komandosid tuleb sulgeda, kasvab vabatahtlike päästjate vastutus üha suuremaks. Sel nädalal seikleb Roald Johannson nii maal kui merel nende vaprate meeste ja naiste seas, kes on valmis teiste inimeste päästmise nimel kas või iga päev oma eluga riskima.

Igal aastal sünnib Eestis pea 14 000 uut ilmakodanikku – poisse veidi rohkem kui tüdrukuid, sekka mõned sajad mitmikud. Ees terendava emadepäeva valguses seab Roald Johannson sammud Pelgulinna sünnitusmajja, kus püüab kannul püsida arstidel ja ämmaemandatel ning jälgib, milliste murede, rõõmude ja õnnepisarate saatel tuleb maailma uus elu!

Eesti on narko-üledooside surmade poolest Euroopas esikohal. Eriti tugevalt on meil kanda kinnitanud fentanüül ehk rahvakeeli valge hiinlane, mis levib kõikides ühiskonnakihtides. Vaid ühest annusest võib piisata, et jääda sõltuvusse ning sellest vabaneda suudavad vaid vähesed. Kusjuures kaifi ja surmava doosi vahe on fentanüüli puhul üliväike. Sel nädalal uurib Roald Johannson, kuidas on ohtlik mõnuaine saavutanud triumfi meie inimeste üle.

Eestis elab hinnanguliselt kuni 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama lapse ülalpidamiseks elatisraha teiselt vanemalt. Samal ajal kasvab jõudsalt paadunud elatisvõlglaste ehk nn "rongavanemate" arv, kes oma kohustust ei täida. Roald Johannson otsib üles Eesti üksikvanemad ja uurib, kuidas hakkama saada, kui teine pool ei maksa alimente. Mida arvavad aga elatisvõlglased ise - milline on õiglane panus laste kasvatamisel pärast lahkuminekut?

Vabariigi ühes suurimas kultuuritemplis, Eesti Rahvusraamatukogus, valitseb eriline õhkkond, mis on ühtaegu tiine intellektuaalselt, kuid teisipidi kiirgab muretut ja nautlevat fluidumit. Ja kuigi kardetakse, et paberraamatud surevad välja, on see kohati amotiseerunud superhoone nagu kihav sipelgapesa, kus osa otsib teadmisi, kuid teised saavad kokku ja olesklevad. Roald Johannson orienteerub nädala Rahvusraamatukogus ja uurib, kes on need inimesed, kes seal päevi või isegi nädalaid veedavad?

Ajal, mil enamik inimesi naudib voodis magusat und, jätkub ümberkaudne elu ka öösel omasoodu. Seejuures öötööd ei tee mitte ainult politseipatrullid ja meelelahutusasutused, vaid ka taksojuhid, tanklate klienditeenindajad, arstliku nõuandeliini spetsialistid ning postitantsijad. Roald Johannson sukeldub Eesti öötööliste kirevasse ellu ning küsib, miks on osa inimesi nõus vabatahtlikult tegema paljude arvates tervist kahjustavat tööd?

Palju on räägitud elu hääbumisest ääremaadel. Mitmed asutused ja teenused ongi juba kolinud suurematesse keskustesse ning inimesed maal kardavad, et haldusreform võib olukorra veelgi hapumaks muuta. Maakondlikud bussiliinid valdade ja külade vahel on oluliseks võtmeks, et elu maal täielikult välja ei sureks ja ühistegemine elus püsiks. Roald Johannson sõidab sadu kilomeetreid maakondlikes bussides, katsub pugeda maainimeste südamesse ning üritab mõista elu võimalikkust maal!

Riigi plaan lammutada suured erihoolekandeasutused ja ehitada suurematesse keskustesse väiksemad hooldekodud, on tekitanud paljudes segadust ja pahameelt. Mida arvavad aga asjaosalised ehk vaimupuudega inimesed ise? Roald Johannson veedab nädala Baltikumi suurimas erihooldekodus Sõmeral, Saaremaal ning üritab mõista, kas psüühikahaiged ise on sellisteks muutusteks valmis?

Meie muutuvas maailmas on moslemid saanud kurjuse võrdkujuks. Paljud arvavad, et islam võrdub terrorismiga. Kuid sellest hoolimata on neid, kes on otsustanud panna oma leivad ühte kappi just moslemitega. Milline see elu reaalsuses välja näeb? Kas moslemi naiseks olemine tähendab islami eluviiside jäägitut omaksvõttu - oma juuste katmist, viis korda päevas palvetamist ja paastukuud? Roald Johannson vaatleb läbi kolme eestlanna näite, missugune on kooselu moslemiga tänapäeva Eestis.

Meie seas on sadu tuhandeid inimesi, kes vaatamata neid ahistavale „tsensuurile“ tunnevad suurt kihku Eesti elus kaasa rääkida. Sageli on nende ainsaks väljundiks interneti-kommentaarid ja raadiosaated, kus otse-eetrisse lastakse ka kuulajate telefonikõnesid. Roald Johannsoni reportaaž Eesti isehakanud arvamusliidritest, kes neile kättesaadavate vahenditega maailma parandavad.

Arvatakse, et Eestis elab ligi 17 000 dementset inimest. Kuigi kehtivate seaduste järgi on eakate hooldamise kohustus pandud lastele ja järeltulijatele, tähendab see paljudele peredele surnud ringi – raha hooldekodusse panekuks ei ole, kuid dementse vanemaga koju jääda ka ei saa. Roald Johannsoni avameelne ja ilustamata reportaaž perekondadest, kes hoolitsevad dementse vanema eest.

Laenud, liisingud ja krediidid on eestlaste jaoks muutunud vaat et rahvusspordiks. Mis aga juhtub siis, kui hulbid kaelani laenuorjuses ja ainukese õlekõrrena paistab vaid eraisiku pankrot? Hämmastaval kombel on end lõhki laenanud sajad Eesti pered, kes lakuvad rumalalt võetud laenude tõttu haavu veel mitmeid aastaid. Roald Johannsoni emotsionaalne teekond pankrotistunud eestlaste hingeellu ning nende rahakotti.

Eestlased olevat üks usuleigeim rahvas Euroopa. Peagi on aga jõulud ja kirikud on puupüsti täis. Järgmise käigu kirikusse teeb keskmine eestlane alles lihavõtete paiku - kui sedagi. Ometi elab meie usukülma rahva seas ka hulk neid, kes elavad jumalaga päevast päeva. Roald Johannsoni reprotaaž Eesti usklikega - milline on nende elu ja maailmapilt.

Roald Johannson otsib üles ja teeb tutvust Eestis elavate mustlastega. Lihtne see pole, kuid saade tõotab tulla ülimalt huvitav, sest paljukest me ikka mustlastega suhtleme ja nendest teame. Milline see müstiline rahvakild on, kelle kohta on käibel nii palju erinevaid hirme ja eelarvamusi?

Kuidas elavad lapsed, kelle jaoks oma vanemate hoolitsust pole jätkunud, millised on lastekodud ja elu seal tänapäeva Eestis? Roald Johannson külastab erinevaid lastekodusid üle Eesti ja teeb juttu sealsete asukatega - kuidas neil läheb ja millest nad unistavad ja mis saab siis, kui lastekodus sirgunud lapsed suureks saavad.

Kurdetakse, et eestlane ei taha naeratada. Aga kuidas sa naeratad, kui elu on hambad suust viinud? Tubli pereema peab lausa õppima uutmoodi rääkima, et puuduvaid esihambaid varjata. Üha nooremad inimesed tõdevad, et kuna hambaarsti jaoks pole aastaid raha jätkunud, on ainsaks lahenduseks proteesid ja nendekski ei ole raha. On neid, kes sattunud nõiaringi - raha hambaid parandada ei ole, kuid katkiste hammastega head töökohta saada on võimatu. Roald Johannsoni terav reportaazh hambutus Eestis.

Roald Johannson veedab nädala kahes Eesti ökokogukonnas, mille liikmed on välja astunud globaliseerunud kapitalismi edurattast. Oluliseks ei peeta mitte mammona kogumist, vaid hingerahu; mitte lakkamatut progressi, vaid säästlikku ning loodushoidlikku eluviisi. Kes need inimesed on - kas kamp veidrikke või tõelised tulevikumaailma mudeli loojad?

Mis juhtub, kui mugavad ja ülekaalulised inimesed, kes seni vedelesid rohkem tugitoolis, pööravad äkki elus uue lehekülje? Nüüd läbivad nad hullunult jooksumaratone ja ületavad jalgrattal keskmise autoomaniku aastast läbisõitu. Roald Johannson veedab nädala isehakanud tippsportlastega, kes päevast päeva võitlevad iseendaga aina paremate tulemuste nimel. Aga mille nimel ja millise hinnaga?

Lasnamäe ja selle elanikud on Eesti pealinna võimsaim poliitiline jõud ja linnajagu ise poolmüütiline paik, kuhu tavaline tallinlane naljalt ei satu. Roald Johannson aga kammib läbi nii mõndagi, mis Lasnamäel kogemist väärib ning poeb kohalike elanike juurde peole ja kirikusse, nende kööki ja hinge.

Ehkki kooliharidus on Eestis tasuta, eelistavad paljud vanemad oma lapsed panna tasulisse erakooli. Miks see nii on ja mis neis koolides toimub? Kas erakoolid on tõesti nii erilised ja kas neis käivad ainult rikaste ja kuulsate erilised lapsed? Roald Johannson külastab mitut kooli ja uurib, mis on sildi "erakool" taga.

Roald Johannson tutvub Tapa sõjaväelinnakus siin teenivate NATO liitlasvägede sõduritega Ameerikast. See on põnev reportaazh kutselise sõjaväelase elust - kes nad on, kust tulevad, kuidas neile meie must leib maitseb ja millest Eestis olles kõige rohkem puudust tunnevad?

Roald Johannson veetis nädala peredes, kus kasvab autistlik laps. Kuidas saavad vanemad hakkama, kui selgub, et nende lapse eripärase käitumise taga on diagnoos, mida pole võimalik ravida? Mis saab nendest lastest, kui nad kasvavad suureks, kuid endiselt pole võimelised iseseisvalt elama? See on sissevaade ülinimliku kannatlikkuse ja meeletu armastuse maailma.

Nendele eesti emadele, kelle laps on tumedanahaline, on viimased ajad olnud paras õudusunenägu. Pagulaskriisi lahvatades tekkis ka Eestis vaen võõrapärase väljanägemisega inimeste suhtes. Ühte patta pandi pagulased, siin õppivad tudengid ja isegi meie korvpallimeeskondades mängivad sportlased. Kõige valusamalt said aga pihta Eestis sündinud ja kasvanud, eesti keelt emakeelena rääkivad lapsed, kelle ainsaks „süüks“ on nende pisut tumedam nahavärv. Võhivõõrad inimesed hakkasid seni rahus elanud segaperedele ja mulati-emadele ühtäkki solvanguid pilduma, põhjustades nii südamevalu, pisaraid, kui ka mõtteid Eestist üldse ära kolida...

Külapoe ees ja sees käib ikka kirev elu, sest piima-leiba-viina on ikka vaja ja mõnel ei kannagi jalad enam kodust kaugemale suuremasse kauplusse. Mis saab aga siis, kui pood kinni pannakse, mida kunded sellest arvavad ja mis tähtsus on ühel külapoel küla, maarahva ja kogu Eesti jaoks? Roald Johannsoni tujuküllane rännak mööda Lõuna-Eesti külapoode.

Roald Johannson toob päevavalgele värvika valiku Eesti "interneti-sensatsioone". Neil on internetis rohkem jälgijaid kui Taavi Rõivasel ja fännide hulka võib mõõta kümnete tuhandetega. Ometi ei pea veebis kuulsaks saamiseks midagi erilist oskama, vaid ... olema ise eriline! Milles see aga täpsemalt seisneb? Mis on uue meedia staaride fenomen ja millega nad oma fänne hullutavad?