Kaks Kanget Kagu-Aasias

Maailma kõige suurem ja kuulsam budistlik templikompleks Angkor Wat on muljetavaldav. Kaks kanget sõidavad turismimekast Siem Repist edasi Kambodža pealinna Phnom Penhi. Kuigi Kambodža sünge lähiminevik on Kristjanisse reisi algusest saadik umbusku külvanud, on kohalik kaootiline liikluskultuur ainuke asi, mis ettevaatlikuks teeb. Teet ja Kristjan külastavad kuningalossi, käivad ära genotsiidimemoriaalis, söövad konnakoibi ja sukelduvad tuktukiga Phnom Penhi kirjusse ööellu.

Kaks kanget jõuavad Kambodžasse. See on neljas ja ühtlasi viimane riik nende Kagu-Aasia rännakutel. Nad suunduvad otsejoones Kambodža kõige kuulsamasse ja maailma kõige suuremasse budistlikusse templisse Angkor Wati. Aastasadadeks hüljatud ja seejärel džunglisse uppunud templikompleks on pärast taasavastamist 19. sajandil lummanud miljoneid inimesi. Teet ja Kristjan sõidavad edasi Kambodža pealinna Phnom Penhi.

Kristjan ja Teet jätkavad oma laevareisi Mekongi jõel, mis voolab läbi kuue Kagu-Aasia riigi. Laose loodus hämmastab oma metsiku iluga. Teel Luang Prabangi peatuvad kaks kanget Pakbengi külas. Elu on siin vaene, tänavad tolmused ja majad räämas, aga rahvas äärmiselt aus ja südamlik. Kristjan leebub ja ostab kohalikelt tervelt kolm õlasalli. Julgust jätkub enamakski. Ta istub kohalikega ühe laua taha ja sööb nendega ühest taldrikust vinnutatud pühvlinahka. Teekond viib edasi Luang Prabangi, turistide meelislinna Laoses. Kristjan saab kultuurišoki, kui peab osalema munkade toitmise tseremoonial. Teet ja Kristjan päästavad lahti neli puurilindu, et kahe kange tegemisi saadaks õnn ka edaspidi.

Chiang Rai on viimane linn, kus kaks kanget Põhja-Taimaal peatuvad. Nad sõidavad linnast välja mägiküladesse, et üles leida selle piirkonna kõige kuulsam vaatamisväärsus – pikakaelalised naised. Muuhulgas tutvustab Teet Kristjanile riisikasvatuse algtõdesid. Kaks kanget külastavad ebamaist Valget templit, mille siseseintel on Buddha asemel kujutatud kõige kuulsamaid läänemaailma popikoone. Ja liiguvad edasi Kuldsesse Kolmnurka, kus saavad kokku Tai, Laos ja Myanmar. Teet ja Kristjan jõuavad lõpuks Laosesse, kus neid ootab ees pikk paadiretk Mekongi jõel ja tutvumine kohaliku napsi riisipuskariga.

Kaks kanget jõuavad Tai põhjaosa kõige tähtsamasse linna Chiang Mai’sse. Teet ja Kristjan viiakse kohalikku elevandikasvandusse, kus õnnelikud elevandid joonistavad ja mängivad jalgpalli. Külaskäik madude juurde vallandab Kristjanis ussifoobia. Teet aga on vapper ja laseb kollasel püütonil end embusse võtta. Täpselt pool reisist on selja taga ja seda tuleb tähistada. Päeval nii vaga linn muutub ööpimeduses hoopis teiseks. Ees ootab viimane sihtpunkt Tais – Chiang Rai.

Vana-aasta viimast hommikut tervitavad kaks kanget Hua Hini rikaste ja ilusate golfiväljakul. Uusaasta pidustusteks kihutavad Teet ja Kristjan tuk-tukiga kesklinna, kus neid tabab pettumus. Pärast kuningas Rama IX surma oktoobrikuus on riigis välja kuulutatud pikk leinaperiood, mis surub avalikule pralletamisele peale vaoshoituse pitseri.

Kaks kanget peatuvad Hua Hin’is, mis oli veel sada aastat tagasi vaikne kaluriküla. Tänaseks on sellest saanud pulbitsev kuurortlinn, kuhu armastavad nädalavahetuseks sõita Bangkokis elavad tailased. Kaks kanget võtavad julguse kokku ja sisenevad massaažisalongi.

Pärast 14-tunnist reisi ootab kahte kanget mitmepäevane puhkus Tai vanimas kuurordis Hua Hin’is. Kristjan võtab vastu järjekordse väljakutse ja purustab ainsa löögiga kookospähkli. Soojamaa päike, meretuul, valge liivarand, rannabaarid ja suurepärane tai köök haarab mehed oma tugevasse embusse.

Paljud endised ja tänased Kagu-Aasia pealinnad ja kultuurikeskused seisavad jõgede kallastel. Nii ka Mandalay, kuhu kaks kanget järgmisena saabuvad. Teet ja Kristjan sõidavad Irrawaddy jõel, söövad samosat, loksuvad härjavankris järjekordse templini ja satuvad otsemaid lehvikumüüjate piiramisrõngasse.

Kerge kurbus hinges jätavad kaks kanget Bagani selja taha ja jõuavad Myanmari suuruselt teise linna Mandalaysse.

Kaks kanget suunduvad Inle järve äärde, mis on maailmakuulus tänu jalaga aerutavatele kalameestele, ujuvatele vaiküladele ja hõbeseppadele. Teet langeb vilunud müüjannade ohvriks. Hotellis ootab rändajaid rikkalik jõululaud ja sünnib jõuluime – saabub Birma jõuluvana, kes jagab kõigile kingitusi.

Teet ja Kristjan jõuavad Birmasse ehk uuema nimega Myanmari. Riiki, mis on budismist läbi imbunud ja üllatab rändureid oma sõbralikkuse, malbuse ja abivalmidusega. Kaks kanget alustavad oma avastusretke riigi endisest pealinnast Yangonist, mille tänavaelu on kirev, aga ootamatult rahulik. Nad ekslevad Eesti kuulsaima budisti Vend Vahindra matmispaiga otsinguil templist templisse. Ja käivad ära maailma ühes kaunimas budistlikus ehitises, Shwedagoni pagoodis.

Kaks kanget põrutavad oma viiendale ekspeditsioonile, seekord Kagu-Aasiasse: Taisse, Laosesse, Myanmari ja Kambodžasse. Kristjan Jõekalda lubab sel korral kõik väljakutsed vastu võtta – süüa prussakaid, käia tai massaažisalongis ja teha koos Teet Margnaga kaasa kõik jõe- ja mägimatkad. Et selles rahvaste ja kultuuride paabelis mitte päris ära eksida, kutsuvad nad teejuhiks Tiit Pruuli – maailmaränduri, kellega koos omal ajal ka Venemaal seigeldi. Ning reis kullatud Buddha kujude ja iidsete templite juurde võib alata! Esimene vahepeatus on ühtaegu särav ja paheline Bangkok.